E-residentsuse programmi juht: hiiliv revolutsioon – muutuv suhtumine kaugtöösse
Kaugtöö populaarsus on alles tõusu alguses, kirjutab Eesti e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav. Ja küsib: ehk on aeg lõigata läbi piiravad sidemed ka ühe kindla riigipiiriga?
Viimased 18 kuud on pöördumatult mõjutanud tööst mõtlemise viise. Koroonapandeemiaga on kaasnenud püsiv muutus hoiakutes, mis on isegi kaugtöö suhtes skeptilisi juhte motiveerinud oma töötajaid rohkem usaldama. Õigupoolest on just vähene usaldus olnud ajalooliselt üks võtmetegureid, mis on takistanud organisatsioonidel rakendada kaugtööd või hübriidmudeleid. Seda hoolimata arvukatest teadustöödest, mis tõestavad töötajate produktiivsuse kasvu.
Seotud lood
Eesti e-residentsuse kulud olid mullu 4,9 miljonit eurot ja tulud 20 miljonit eurot. Kasum on programmi ajaloo suurim.
Eesti politsei peatas Briti kodanikust fintech-ettevõtja Marc-Anthony Hurri e-residentsuse, kuna Äripäeva uurimine viitas, et Hurri asutatud firma võib olla globaalse haardega tegevuslubadeta investeerimisskeemi keskmes.
Möödunud aastal allkirjastasid Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning BLS International Services Limited lepingu suurendamaks Eestile edu toonud e-residentsuse programmi kättesaadavust maailma eri paigus. E-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljastamisega alustatakse nüüd ka Johannesburgis, Singapuris, São Paulos ja Bangkokis.
Kaheaastase raamlepingu Eesti e-residentsuse meeskonna õigus-, äri- ja maksunõustamiseks võitis Advokaadibüroo PwC Legal.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele