Andres Kostiv: kas tehisintellekt suudab disainida hea kasutajakogemuse?
Tehisaru areng tõstatab küsimuse: kas masin, mis ei tunne emotsioone ega oma kogemusi, suudab luua midagi nii inimkeskset nagu hea kasutajakogemus?
Loe AI kokkuvõtet
Tehisaru areng tõstatab küsimuse, kas AI suudab luua head kasutajakogemust, arvestades, et masin ei tunne emotsioone. Artiklis tuuakse välja, et AI ja inimdisaineri koostöö on võtmetähtsusega, kuna AI suudab kiiresti analüüsida andmeid, kuid jääb hätta empaatias ja inimlikkuses. Samas võib AI optimeerida rutiinseid ülesandeid, vabastades disainerid loovamaks tööks. Kogenud disainijuht Andres Kostiv rõhutab, et AI on kasulik tööriist, kuid lõppdisain nõuab inimliku vaistu ja empaatia lisamist. Euroopa Liidu tehisintellektimäärus paneb lõpliku vastutuse ikka inimesele, et vältida ebamoraalseid lahendusi.
Vastus pole mustvalge, vaid peitub AI ja inimdisaineri sümbioosis, juba täna.
Aastakümneid on kasutajakogemuse disain (UX) tuginenud inimlikule empaatiale, psühholoogiale ja strateegilisele mõtlemisele. Tehisaru suurim eelis UX-disainis on selle võime töödelda ja analüüsida hiiglaslikke andmehulki murdosa sekundiga.
Kui inimdisaineril võib kuluda päevi sadade kasutajatestide videote läbitöötamiseks ja mustrite leidmiseks, siis kaasaegsed AI tööriistad suudavad tuvastada peamised valupunktid ja käitumismustrid pea reaalajas. Näiteks kui kasutajatestimise videod on transkribeeritud Teamsis, Zoomis või mujal, võimaldab see disainitiimil teha andmetel põhinevaid otsuseid kiiremini kui kunagi varem.
AI vabastab loovmõtlejad rutiinsest tööst
Lisaks andmeanalüüsile on AI suurepärane korduvate ja tehniliste ülesannete automatiseerimisel. Dünaamiliste vaibkooditud kasutajaliidese ehk UI disainisüsteemide haldamine (nt hiljutine uus Claude Code ja Figma ühendus), elementide suuruste kohandamine erinevatele ekraanidele ja isegi esmaste disainisõrestike genereerimine vaibkoodimisega (disain, tekstid ja programmeeritud kood koos valmis veebi või veebirakendusena) on valdkonnad, kus AI säästab disainerite väärtuslikku aega.
See vabastab loovmõtlejad kognitiivselt koormavast rutiinsest tööst, võimaldades neil keskenduda keerukamatele probleemidele, näiteks treenitud empaatiaks klientide suhtes, et neile luua tehnoloogia abil personaalseid elamushetki reaalajas.
Seni puuduv lüli on empaatia ja kontekst
Võimekusest hoolimata jääb tehisintellekt hätta seal, kus tuleb mängu inimlikkus. AI-keskse kiirendatud disainmõtlemise ehk Stingray abil on võimalik küll simuleerida sihtrühma klientide dialooge ja luua nendest näidisklienditüübid ehk persoonad. Samuti ka nende klienditeekonnad ja omakorda need kalli raha eest programmeerida.
Ometi võib see kaasa tuua, et tehisintellekti abil pannakse suure mõjuga teenuse disainimisel väga tugevalt märgist mööda. Milles siis asi?
AI-le sisendi andmisel kerkib tihti probleem nimega “jama sisse – jama välja”. Ehk kui algne teenusedisaini mure pole piisavalt konkreetne ja selge, võib hägusa probleemisõnastuse tulemuseks AI poolt olla samuti hägune või n-ö poolhuupi lahendus. See tekitab aga illusiooni, et tehisaru kasutus siin töötab!
Testimine aitab vältida kasutajakogemuse vigu
Hetkel kuum
Kui seda prototüübi faasis lahendust kasutajate ehk inimeste peal ei testita, võibki paljude kasutajateni jõuda valesid valikuid pakkuv digiteenus. Meenub näiteks hiljutine uudis, et Eesti nn droonisõnumite saatmisel valiti programmis vale regioon. Kui seda süsteemi oleks arenduse käigus päris inimeste peal korralikult UX-testitud, poleks ilmselt sellist kasutajakogemuse viga tekkinud.
Hea kasutajakogemus pole ainult lineaarne, see on ka emotsionaalne. AI suudab ennustada, kuhu kasutaja loogiliselt klikib, kuid ta ei mõista, kuidas kasutaja end teatud hetkel tunneb või mis võiks kasutajat segada. Siis tulevadki mängu teenusedisaini alguses päris inimestega kliendiintervjuud ja vaatlused ning lahenduse prototüübi loomisel taas päris inimestega intervjuud-vaatlused.
AI eetika ja vajalik X-faktor
AI ei paku veel empaatiat ehk võimet asetada end teise inimese kingadesse. Nii on empaatia ja inimkesksus endiselt UX-disaini süda, mida näiteks vaibkoodimisega on raske asendada. Disainis on palju peidetud nüansse, nagu brändi tonaalsus, kultuurikeskne huumor või isegi tahtlikud stilistilised veidrused. Need muudavad aga digiteenuse inimlikuks.
Tehisintellekt, olles olemuselt statistiline mudel, kipub looma keskpärasemaid ja n-ö turvalisi lahendusi, mis võivad küll olla loogilised, kuid millel enamasti puudub see seletamatu X-faktor ehk midagi, mis teeb toote päriselt ägedaks.
Lisaks empaatiale on oluline ka eetiline vastutus. Tehisintellekt ei vastuta oma disainiotsuste tagajärgede eest. Kui algoritm soovitab disainimuudatust, mis viib kasutajate mingi teenuse tarbimise ekstreeme sõltuvuseni (näiteks Temu e-pood) või eksitava kasutajaliideseni (nt dark patterns ehk “üllatuslaeka” stiilis hasartmängud), siis masin ei tunne süüd.
Tuleviku UX-disainer on kuraator
Kui me usaldaksime disainiprotsessi täielikult masinale, riskiks me geneeriliste, hingetute ja potentsiaalselt diskrimineerivate kasutajaliidestega. Enamgi, augustis 2027 jõustub Euroopa Liidu tehisintellektimääruse osa, mis sätestab, et inimene on otsustaja ja kuraator selles, kuidas avalikud ja asutuse siseprotsessi teenused toimivad ja mis toimub tundlike andmetega.
Kas täna suudab AI disainida hea kasutajakogemuse? Aus vastus: iseseisvalt veel mitte. Kuid tehisaru on UX-disainerile asendamatu partner ja töö kiirendaja. (Lähi)tuleviku UX-disainer pole enam ainult “pikslite liigutaja” ja “kastikeste joonistaja”, vaid pigem vaibkooditud UI-süsteemide kuraator, kes juhib tehisaru tööd.
UX-disainer seab eesmärgid, defineerib eetilised piirid ja teeb lõpliku otsuse, tuginedes oma kogemusele ja inimlikule vaistule. AI on tal jätkuvalt võimas tööriist, kuid suurepärane disain vajab alati empaatiat ning inimlikku puudet.
Tehisintellekt on järsult disaini reegleid muutnud
Kokkuvõttes võib öelda, et tehisintellekt on muutnud väga järsult UI/UX-disaini mängureegleid, muutes protsessi efektiivsemaks ja andmekesksemaks, eelkõige UI-disaini kastikeste, nupukeste ja sisuarhitektuuri ning tekstide vaibkoodimisega näiteks Lovables või Claude Codes.
Siiski jääb “hea” kasutajakogemuse võti endiselt inimeste kätesse, kuna AI ei suuda iseseisvalt luua näiteks väga kauneid ja kunstiliselt erilisi kompositsioone. Kui aga inimene korduvalt ja pikalt promptib õige tulemuse kättesaamiseks, on tõesti mõnikord nii, et kiirem oleks vajalik käsitsi valmis joonistada.
Kogenud disainijuht ja koolitaja Andres Kostiv on tegutsenud kümme aastat IT-valdkonna digiteenuste ja UI/UX-eksperdina. Äripäevas teeb ta koolitusi kasutajakogemuse teemadel. Lisainfo ja registreerumine:
Seotud lood
Rahvusvahelise ettevõttena on Elisal kogemusi mitmel Põhjamaa turul. Saame tänu sellele Eestis rakendada parimaid praktikaid, mis on end mujal juba tõestanud. Käesolevas artiklis räägime koostööst Soome IT- ja digiteenuste ettevõttega Solteq, kelle Microsofti ökosüsteemi haldus on Elisa tiimi kätes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele