Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnoloogiaarhitekt on hoopis linnaplaneerija
Küsimusele, kas Eesti e-riik saab kunagi valmis, vastas Vaher, et majad ja linn ei saa ka kunagi valmis. Tihti aetakse segamini majade ehitamist ja IT-arendusi klassikalises mõistes. Vaheri üks varasemaid rolle on olnud ka arhitekt ja just tehnoloogia arhitekt. Tema arvates ei saa tegelikult nii öelda, sest see tegelikult ei ole arhitekt. „Majade arhitekt ei ole tegelikult tehnoloogia arhitekt, tehnoloogia arhitekt on tegelikult linnaplaneerija. Tema seab piirid, tema ütleb, millistele tingimustele peavad mingisugused osad vastama ja arendusmeeskonnad saavad ise ehitada niimoodi, nagu nad soovivad,“ rääkis Vaher.
Kristo Vaher esineb 14.02 ettekandega "Uute tehnoloogiate juhtimine organisatsioonides, mis ei tohi ebaõnnestuda" seminaril "IT juhtimise praktikakoda". Rohkem infot ja registreerimine SIIN.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ongi tema sõnul põhimõtteliselt e-riigi linnaplaneerimise roll. „Me seame paika kõige tähtsamad reeglid, kuidas erinevad linnaosad, majad ja kommunikatsioonid ning nende omavaheline infrastruktuur ehitatud on. Ja see arenebki täpselt samamoodi nagu areneb linn, et vastavalt vajadustele tekib vajadus arendada mingisuguseid uusi süsteeme, uusi tehnoloogiaid, kasutusele võtta tehisintellekti rakendusi, ehk siis eeldabki teatud linnaplaneerimist,“ kirjeldas Vaher.
Need on tema sõnul sarnased väljakutsed, aga see ei ole kunagi maja ehitamine klassikalises mõttes, sest kui hakkad ise maja ehitama, siis seda ei saa teha agiilselt või paindlikult. Keegi ei mõtle niimoodi, et täna mul on tualett siin ja homme see mulle nii hästi ei sobi ja ma tõstan selle mujale. Maja ehitamise puhul peavad need probleemid olema lahendatud juba väga algses faasis. Aga IT arenduse puhul võib olla vajadus see tualett arendusprotsessi käigus ringi liigutada veel mitu-mitu korda.
Agiilsest tarkvaarendusest põhjalikumalt ja näidetest selle rakendamise kohta Eesti avalikus sektoris kuula Äripäeva raadio hommikuprogrammist (alates 9:15).
Kristo Vaheriga vestles saatejuht Allan Rajavee.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele