Kaks eestlast jagavad Äripäeva raadiosaates kogemusi, kuidas luua toimiv moodne pangandus riikides, kus see on erinevatel põhjustel takerdunud. Jaapanis fintech'i GIG-A asutaja Raul Allikivi kirjeldab pangandussüsteemi, mis pakub klientidele jätkuvalt paberkandjal pangaraamatuid.
Tarmo Virki, Piret Reinson ja Raul Allikivi.
  • Tarmo Virki, Piret Reinson ja Raul Allikivi.
  • Foto: Andres Laanem
“Jaapanis tegelikult on fintech praegu jäänud mõnevõrra maha. Paljud mudelid, mis on mujal maailmas olemas, ei ole tegelikult siin tõesti rakendatud,” räägib Raul Allikivi saates “Ükssarvikute kasvulava”. Ta toob näiteks ülekannete käsitlemise: “Kui meie kliendid tegid meie äpist ülekandeid, siis panga pool tegelikult oli inimene, kes printis selle tõmmise meie backend’ist välja ja pani käsitsi siis iga transaktsiooni. See oli konkreetselt kontrollitud ruumis, kus olid kaamerad üleval, et oleks väga turvaline.”
GIG-A sihib oma lahendusega Jaapanis töötavaid välismaalasi, kelle juurdepääs finantsteenustele on piiratud.
Samal ajal ehitab Piret Reinson Kreekas Euroopa Keskpanga litsentsiga neopanka Snappi, kus peamine väljakutse on finantskriisi tõttu kadunud usalduse taastamine. “Meie saime selle litsentsi pooleteise aastaga. Ja pluss kreeklased, neil on see usalduse küsimus. Tegelikult, kui sul on Euroopa Keskpanga litsents, sa oled kohe usaldusväärne,” ütleb Reinson.
Eestlaste panus globaalsesse neopangandusse on märkimisväärne eelkõige Wise'i kaudu, mis raputas rahvusvaheliste maksete turgu ja sillutas teed paljudele järgmistele fintech-ettevõtetele. Wise’i edulugu ja Eesti IT-maine on loonud usalduse vundamendi, mis annab Eesti asutajatele eelise ka uutel ja keerulistel välisturgudel.
Saadet juhib Tarmo Virki.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 09:41
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele