Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Delfi portaal buumiaja "hullust" hinnast kallim?
Kui Ekspress Grupp majandusbuumi harjal 2007. aastal hirmsa raha eest uudisteportaali Delfi ostis, ahmisid ja ahmivad paljud siiani õhku. Täna võib aga üllatusega taas tõdeda, et portaal on börsifirma seisukohalt väärtuslikum kui kunagi varem.
2012. aastal aruandes on ettevõtte juhtkond hinnanud Delfi väärtuseks 78 miljonit eurot, mis ületab portaali ostuhinda ligi poole võrra.
Pärast 2009. aastat, kui Ekspress Grupp Delfi ostuga tekkinud immateriaalsest väärtusest õhku välja lasi, pole uudisteportaali bilansiline väärtus praktiliselt muutunud ning püsinud stabiilselt 45 miljoni euro juures. Samas on juhtkonna enda arvestuste põhjal talle kuuluv portaal märksa enam väärt.
Murranguline vara väärtuse hindamine (kaetava vara test) on toimunud just eelmisel nädalal avaldatud 2012. aasta aruandes, mil Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu kaetav väärtus on lennanud 50,3 miljonilt koguni 78,7 miljoni euroni.2012. aasta bilanssi ja kasumiaruandesse see meeletult suur ümberhindlus aga ei jõudnud, kuna immateriaalset vara pole võimalik üles hinnata. Küll aga võib juhtkond selle kohta oma hinnangu anda.
Värske Ekspress Grupi aastaaruandele läbi vaadanud PwC vandeaudiitor Janno Hermansoni sõnul on hinnangud Ekspress Grupi immateriaalsete varade kaetava väärtuse osas võrreldes eelmise aastaga optimistlikumad, seda osaliselt seetõttu, et tegemist oli kontsernile korralikku aastaga, kus teatud üksuste tegelik tulemus ületas kontserni juhtkonna poolseid prognoose, samuti on väga oluline mõju kaetavale väärtusele ka diskontomäärade langusel (1-3 protsendipunkti võrra). Diskontomäära kõva kärpe põhjuseks toob meediafirma üleüldise intressimäärade languse.
Loe täpsemalt tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Enimloetud
5
Viimased uudised
“Eestis on vähe IT-firmasid, kes suudavad eksportides olla ka peatöövõtjad"
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele