EMT jaekontseptsioonijuhi Reimo Undi sõnul on elektrooniline hinnasilt nagu iPad, et kui sul seda ei ole, siis ei oska seda tahta. Kuid, kui sul see on olemas, siis ei taha sellest enam loobuda.
Unt rääkis seminaril "Kuidas IT lahendused kaubanduses raha teenima panna?", et enne elektroonilisi hinnasilte pidid teenindajad tund aega varem tööle tulema, et kaupadele saaks korrektsed hinnasildid ette panna. „Hinnamuutused tulid ette, kuna kaks korda nädalas vahetasid tootjad hindu,“ ütles Unt.
Undi sõnul on igas EMT kaupluses kasutusel umbes 150 elektroonilise hinnasildi ning kõik infomuudatused toimuvad öösel.
Veel positiivse poole pealt tõi Unt välja seda, et seadmed kasutavad samu patareisid, mis paigaldamise hetkel. „Hetkel on 99,5% hinnasiltidest töökorras,“ kinnitas Unt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Meie jaoks on investeering tasunud ennast 1-2 aastaga ning sinna lisandub veel ka innovatsioonikuvand,“ ütles Unt. Lisades, et kuna nad olid esimesed, siis neil olid soetamishinnad teised, kui seda võib ehk praegu saada.
EMT võttis esimesena kasutusele elektroonilised hinnasildid 2008. aastal Narva kaupluses, millega nad pälvisid ka teenindustoe auhinna.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale
„Tehisintellekt äris“.