Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kadaru: tulemused on tähtsamad kui tööaja jälgimine
„Meil kauplustes, kui inimesed tulevad tööle, siis fikseeritakse tööaeg, kontoris sellist asja ei ole. Kui ma räägin ostu- ja logistikaosakonnast, siis tulemused on tähtsamad. Mina isiklikult sellega vaeva ei näe, et ma peaks töötajaid jälgima,” ütles ta.
Kadaru jälgimissüsteemil plusse ei näe. „Silmale on olulised tulemused. Iga ülemus peab oma alluvaid jälgima ja teadma, millega nad tegelevad. Kas nüüd minna kontrollima, et kes internetis surfab või kes Facebookis? Ju ikka kõik teevad seda vahel harva, aga lõppkokkuvõttes - kui see hakkab tööajast väga palju aega võtma, siis jäävad ju tööasjad tegemata ja see avaldub tulemustele üht- või teistpidi,” rääkis Kadaru.
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas, kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele