Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiiemaa: riik peaks toetused ära lõpetama
"Mina näeks, et riik lõpetab sellised toetused üldse ära, mingit pikaajalist pointi seal ei ole. Pigem tuleks raha süstida inimeste enda teadmiste parandamisesse ja kogemuste hankimisse," lausus ta. Hiiemaa märkis, et lihtsalt ettevõtete kulude kinni maksmisel mingit pikaajalist kasu pole.
Briti kasvueksperdi Brian Sainsbury sõnul puuduvad Eesti ettevõtetel pikemad eesmärgid ning sarnaselt Inglismaa ettevõtetega loodetakse liigselt eurotoetustele.
Hiiemaa nentis, et paraku on Eestis samuti sarnaselt Sainsbury välja tooduga toetuste saamiseks tegutsevaid ettevõtteid. Erply ise Hiiemaa sõnul toetusi proovida saanud ei ole. "Kui vaadata statistikat, eks siin jagatakse neid toetusi üsna lahkelt, kas nad nüüd sõltlased on, see sõltub, kas nad jätkuvalt sõltuvad nendest või mitte," hindas ta.
Erply planeerib tegevust ette aastaeelarve põhiselt, omades kolme aasta visiooni. Hiiemaa nentis, et maailmamajandust küll ette planeerida ei saa, ent kui käibekasvu valdkond on leitud, siis tuleb seda lihtsalt tugevdada. Ta selgitas, et Erply planeerib oma kasvu vaadates, kui palju kulutusi tuleb teha, et teatud kasv saavutada.
"Meie uusi valdkondi väga palju ei otsi endale. Need, kes valdkonda otsivad, nemad peavad ehk rohkem planeerima. Meil on lihtsam, meil on selge, mida me teeme ja proovime lihtsalt oma kasvu suurendada," ütles Hiiemaa.
Tänavune riigikontrolli audit käsitles Eesti eurorahast sõltuvust, Jürgen Ligi kirjutas aga Postimehe arvamusartiklis, et surmasõltuvus eurorahast ei vasta tõele ning Eesti investeerib enamikus maksurahast ja eurorahatagi selgelt üle ELi keskmise. Ligi märkis, et Eesti valmistub toetatava staatusest väljumiseks.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Enimloetud
5
Viimased uudised
“Eestis on vähe IT-firmasid, kes suudavad eksportides olla ka peatöövõtjad"
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele