Küberkuritegevus maksab maailma majandusele enam kui 400 miljardit dollarit aastas ning see number on üha kasvamas, selgub värskest raportist.
Kõrgema sissetulekuga riikidel on ka rohkem kaotada, märgib Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS) oma raportis. Raporti valmimist toetas Inteli omandis olev McAfee.
Uuringu kohaselt on kõige suuremateks kaotajateks, Põhja-Ameerika, Euroopa ning Aasia; kõige vähem kaotas aga Aafrika.
„Küberkurjategijad on nagu kõik teised pahategijad, nad tegutsevad seal, kus on raha,“ sõnas küberkaitse ettevõtte McAfee avalike suhete president Thomas Gann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige enam kannatavad küberkuritegevuse ja küberspionaaži all G-20 kuuluvad riigid; USA, Hiina ja Saksamaa kaotavad küberkuritegevusele enam kui 200 miljardit dollarit.
Mida enam riike liitub online võrgustikuga, seda suurem võimalus on neil muutuda küberkuritegevuse sihtmärgiks.
„Kuna arenevad riigid on üha enam internetiga ühendatud, kasvab küberkuritegevuse oht jätkuvalt ka maailma teistes osades,“ märkis Gann.
Intellektuaalse vara vargus on küberkuritegevuse kõige kulukam liik, kuigi intellektuaalse vara varguste kogumaksumust on raske määratleda.
USA Kaubandusministeeriumi raporti kohaselt läheb intellektuaalse vara vargus USA ettevõtetele aastas maksma keskmiselt 200-250 miljardit dollarit.
Seotud lood
Pakiautomaatide süsteem paistab pealtnäha üsna lihtne ja sirgjooneline – kuller toob paki, paneb selle kappi, kliendile saabub SMS ja inimene võtab paki välja. Tegelikkuses peidab ennast selle taga keerukas IT-võrgustik, mida klient ei saa ega peagi tajuma. DPD pakiautomaatide süsteem toimib Elisa võrguteenusel ning üha kasvavat süsteemi stabiilse, aga samas paindlikuna hoida on paras tehniline ja logistiline väljakutse.