Valmisid põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.
„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile ja lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsalt mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“
„Täna on riigis olukord, kus pea igal e-keskkonnal on erinev kasutusloogika ja ülesehitus. Kuna uued e-keskkonnad on edaspidi sarnase ülesehitusega, siis muutub nii nende kasutamine kui arendamine senisest lihtsamaks,“ lisas raamistiku väljatöötaja, Trinidad Consultingu kasutatavuse suuna juht Hegle Sarapuu.
Raamistikus kirjeldatakse muuhulgas iseteeninduskeskkonna põhimõtteid, info-, süsteemi ja funktsionaalsuse arhitektuuri, juhiseid iseteeninduskeskkonna arendamiseks ja kasutatavuse nõudeid. Projekti raames loodi ka iseteeninduskeskkonna kasutajaliidese prototüüp ja näidisdisain.
Mida rohkem organisatsioone neid põhimõtteid oma teeninduskeskkondade arendamisel aluseks võtab, seda enam keskkondi on tulevikus kasutajatele lihtsad ja arusaadavad, kuna ka nende ülesehitus on sarnane.
Projektis osalesid Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infosüsteemide Amet, Maanteeamet, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Sotsiaalministeerium.
Projekti korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuurivahendite programmi „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil” raames. Raamistik valmis koostöös kasutajakogemuse disaini ja ärianalüüsi ettevõttega Trinidad Consulting.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 09:41
Eesti Loto IT-operatsioonide juht: hea partner aitab keskenduda põhiärile
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele