Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) vedamisel arutletakse tänavusel Arvamusfestivalil kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus ja mil määral arvestab tänane haridus tulevikuühiskonna vajadustega.
"Digiharidus on üks hariduse topp-teemasid, sellest tuleb rääkida ja murda nii mõnedki müüdid,” ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. Seepärast uuritakse esimeses arutelus, millised on hirmud ja ootused digivahendite kaasamisel haridusse. Kaasa räägivad lapsevanem Peeter Marvet, Virtsu koolijuht Airi Aavik, Tartu abilinnapea Jarno Laur ning Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Kalle Lina.
Digihariduse teemadele paneb punkti diskusioon „Digimürgitatute tulevik: kuidas õppida täna nii, et homme oma töökohta arvutile mitte kaotada?“, kus arutletakse digipädevate inimeste võimaluste üle võrgustunud maailmas. „Kas tänane haridus arvestab tulevikuühiskonna vajadustega, kes on tööandja jaoks digipädev töötaja ning kas digioskamatu töötaja piirab ettevõtete arengut – need on vaid mõned küsimused, mille arutelul tõstatame,“ ütles Ene Koitla. Arutelul võtavad sõna eri valdkondade eksperdid – Tiina Seeman (Zave Media), Kristjan Rebane (Tallinna Tehnikaülikool), Priit Raspel (Riigi Infosüsteemide Amet), Kaarel Kotkas (AS Jalax), modereerib Henrik Roonemaa.
Oma digikogemusi jagavad ka lapsed. Väätsa Põhikooli õpilased koos õpetaja Anneli Tumanskiga otsivad vastust küsimusele, milliseid tehnoloogilisi vahendeid ja kuidas nii koolis kui ka vabal ajal kasutada ning kuidas sealjuures lapsevanemaid ja ettevõtteid kaasata. „Kuna täna räägitakse palju huvitavast koolist, innovatsioonist, kaasaegsest õppest, siis tahame rääkida ja näidata, mida oleme meie teinud oma koolis tehnoloogia vallas,“ selgitas Anneli Tumanski.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Digihariduse ala asub Õpiorus ning arutlud toimuvad Arvamusfestivali teisel päeval.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.