Muuga sadamas esitleti paberivaba logistika testplatvormi, mille vahendusel saab reaalajas jälgida eksportkonteinerite laadimis-, tollimis- ja eelveoprotsesse. Maailmas ainulaadne süsteem vähendab tuntavalt paberimajandust, bürokraatiat ja kiirendab protsesse.

- Illimar Paul testplatvormi tutvustamas
- Foto: Harro Puusild
ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm selgitas, et uus tehnoloogia võimaldab viia miinimumini reisijate ja kaubavedajate ajakulu, vähendada liikluskoormust ning kaotada logistikaandmete menetlemisel tarbetu bürokraatia ja mitmekordne andmete dubleerimine.
“Põhimõtteliselt on tegemist riigi infosüsteemide andmevahetuskihi x-tee analoogiga logistikasektoris. Täna käivad terminalide kaubaliikumise operatiivandmed ja info vagunite liikumise kohta paljuski veel telefoni või e-maili teel ja juba olemasolevaid andmeid dubleerides,” märkis Kalm. “Uue platvormi puhul sisestatakse andmed ühe korra ja andmesüsteemid vahetavad infot edaspidi iseseisvalt juba otse.”
Platvorm põhineb plokiahelal ehk blockchain’il, mis tähendab, et kõik vajalikud andmed paiknevad korraga paljudes arvutisüsteemides krüpteeritud kujul nii, et neist saavad tegelikult aru ainult algsed andmete omanikud ja loojad. Sama süsteemi kasutavad ka krüptorahad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel on maailmas käimas kaks suuremat plokiahelate logistikaplatvormide arendusprojekti. Üks neist ongi Muugal esitletud Soome-Rootsi-Eesti-Läti rahvusvaheline ühisprojekt SmartLog.
SmartLog on Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatav 2,4 miljoni eurose eelarvega ja kolm aastat kestev Interreg Central Baltic projekt, mille juhtpartneriks on Kouvola Innovation OY (Soome).
Seotud lood
Plokiahela tehnoloogia võimaldab ilma infra ehitamise ja vahendajate kaasamise kuludeta pakkuda globaalselt teenuseid ja tooteid, kirjutavad Njord advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Veerpalu ja jurist Nikolay Demchuk.
Krüptoraha hulluse tuules tahab Eesti firma luua sellel põhinevat panka. Üle maailma on kokku aetud kümneid miljoneid eurosid, kuid ettevõtmine tekitab investorites ja finantsinspektsioonis küsimusi, kirjutab Äripäev.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.