Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aaviksoo: Helmese võiks riigistada ja muuta sama kuulsaks nagu Google
IT-ettevõtja Jaan Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on sama kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi Google’iga võrreldavaks, ironiseerib TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.
Pillesaare ettepanek erastada ülikoolid on järjekordne „uus suur mõte“. Ettepanek pole esmakordne ja nagu varemgi, on selle ettepanekuga esinenud inimesed, kellel ei ole vastavas valdkonnas ei teadmisi ega kogemusi.
Olen Postimehes hiljuti selgitanud, miks Eestis ei saa sündida Harvardi või MIT-laadset ülikooli – seda ei sega mitte omandivorm, vaid objektiivsed asjaolud. Ka Eesti rahvuslikud huvid, kui soovime, et eestikeelne kõrgharidus säiliks. Seega vastuseks Pillesaarele – tema ettepanek on sama hea kui mõte riigistada Helmes ja muuta ta seeläbi „niisama tunnustatud ja kuulsaks“ nagu Google.
Teine „uus suur mõte“ võtta kõrghariduse riikliku rahastusmehhanismina kasutusele nn haridusvautšerid, on mitmes riigis, lähimaist maadest Leedus, eksperimendi korras kasutusel olnud, ent tekkinud tasakaalustamatuste ja kvaliteedi languse tõttu kõrvale heidetud.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverensil tuli Jaan Pillesaar välja ettepanekuga, kuidas muuta Eesti riiki tehnolooogia abil kordades efektiivsemaks.
Eesti suuruselt teise tarkvarafirma Helmese käive kasvas 2016. aastal 12,4 protsenti 22,2 miljonini. Ettevõte teenis 2,9 miljonit eurot puhaskasumit.
Laupäeval Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 25. aastapäeva galal peetud kõnes tegi Teenusmajanduse Koda juhtiv IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ettepaneku, et Eesti kõrghariduse arendamiseks võiks suured riigiülikoolid erastada.
Tarkvaraarendusfirmas Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul pole palgalõhe – see, et sama töö eest saavad naised Eesti IT-sektoris vähem palka kui mehed – nii kriitiline, vaid tõsisem probleem on Eesti kõrged tööjõumaksud.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Enimloetud
5
Viimased uudised
“Eestis on vähe IT-firmasid, kes suudavad eksportides olla ka peatöövõtjad"
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele