Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti saab tehisintellekti strateegia ja seaduse
Moodustatav ekspertrühm koostab seaduseelnõu, et muuta võimalikuks täisautonoomsete infosüsteemide kasutamine kõikvõimalikes eluvaldkondades ning tagada õigusruumi selgus ja vajalik järelevalve.
Samuti töötab ekspertrühm välja Eesti tehisintellekti strateegia, kus on kirjeldatud, kus ja millal võib sellest enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris ning meetmed, millega selle kasutuselevõtmist edendada.
Riigikantselei strateegiabüroo nõuniku Marten Kaevatsi sõnul pole enamik praegu kasutusel olevatest tehisintellekti rakendustest eriti keerukad, kuid juba on selgelt ette näha, et lähiaastail on tulemas väga suured muutused.
„Õiguslikult on see valdkond keerukas, sest tehisintellekti algoritmid käituvad kui „must kast“ – isegi selle loonud inimene ei oska alati öelda, miks algoritm just sellise otsuse vastu võttis. Nendes ei ole klassikalist põhjus-tagajärg seost, nagu me oleme harjunud kohtama senistes tarkvarades. Me saame ainult treenida algoritme paremaks ja paremaks, kuni nende võime konkreetses otsustuspunktis on kas sama hea või parem kui inimese oma,“ selgitas ta.
Kaevats lisas, et tehnoloogilise arengu juures on väljakutseks ja lahendamata küsimuseks inimese sekkumiseta süsteemide rakendamise õiguslik pool – kes vastutab süsteemide tehtud otsuste tulemuste eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut tõi välja, et Eesti jaoks võiks tehisintellekti rakendamisest tõusta mitmekülgset kasu. „Avalikus sektoris saame nii teenuste kasutajakesksust tõsta, paremini andmeanalüüsi teostada, samuti riigi toimimist tõhustada ehk e-riigi arendamise sihte saavutada,“ toonitas ta.
„Ka tööstuse digipöördel saab olla tehisintellektil oluline roll, rääkimata võimalusest Eestisse uusi investeeringuid ja innovatsioonitegevust meelitada – tehnoloogiaarendajad on otsimas tehisintellekti lahendusi soosivat arendus- ja testkeskkonda,“ lisas Sikkut.
Ekspertrühma tööd koordineerib riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning selle tähtaeg on järgmise aasta aprillis. Rühma kaasatakse riigiasutused, ülikoolid, ettevõtted ja sõltumatud eksperdid.
Seotud lood
Marten Kaevats riigikantseleist rääkis Pärnu Finantskonverentsil, mis on riigikantseleisse vastloodud tehisintellekti eksperdirühma eesmärgid ja miks on seda vaja.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele