Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ITL-i president: me ei tulista endale isegi mitte jalga, vaid kuhugi kõrgemale
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president ning Nortali tegevjuht Andre Krull on nõus määratlusega, et plaanitav välisspetsialistide Eestisse tulemise võimalusi ahendav seadusemuudatus on sisuliselt välismaalaste tõrjumise seadus.
„Miks sa peaksid tulema väiksesse vihkavasse Eestisse, kuhu sa ei saa isegi pereliikmeid kaasa võtta?“ sõnastas Krull Äripäeva raadio hommikuprogrammis küsimuse, mille seadusemuudatus tõstatab.
Seotud lood
Idufirmad ja investorid tahavad välistööjõudu piiravate muudatuste ära jätmist või erandeid.
Iduettevõtja ning Eesti idufirmade asutajaid koondava seltsi esindaja Karoli Hindriksi sõnul torkab Eesti tärganud protektsionismiga Euroopas negatiivselt silma – retoorika on välistööjõu suhtes märkimisväärselt karm.
Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, mis piirab välismaalaste Eestis töötamise võimalusi.
Enam kui pooled ehk 55% iduettevõtetest plaanib sel aastal töötajaid juurde värvata ning 77% värbamisplaaniga iduettevõtetest soovib värvata vajaliku kompetentsiga tööjõudu välismaalt, selgus hiljuti Startup Estonia ja Asutajate Seltsi läbi viidud uuringust. Muret valmistab idufirmadele aga riigi välistööjõu-vastasus.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele