Kaimar Karu IT-probleemidest: Eesti digitiiger langes mitmesse lõksu korraga

Aastal 2020 sarnanes pea kõigi inimeste igapäevaelu eluga alustavas start-up´is – palju on teadmatust ja ebakindlust, piir töö- ja pereelu vahel on hägustunud ning tuleb valmis olla pivotima ehk käigu pealt kiireid muutusi tegema ja suunda muutma.

Hiljuti konverentsil Äriplaan esinenud iduettevõtja ja investori Rain Rannu sõnul ei saa riik edukaid ettevõtteid tekitada, küll aga luua või piirata nende tekkeks vajalikku keskkonda.

1849. aasta California kullapalavik tegi küll osa kullaotsijaid jõukaks, kuid see-eest kindla edu saavutasid mitmed labidate ja teksapükste müüjad. Neist tuntum Levi Strauss. Sama kehtib ka idusektoris – kullaotsijate ehk start-up´ide võidukäigust ja peakorterite Eestisse toomisest võidaks nii finants- ja õigussektor kohvikupidajateni välja, leiab Thorgate Grupi juht Raido Pikkar.

Kui pangad kümnendat korda küsivad, kas klient on ikka mõne poliitikuga seotud, siis tegelikult võiksid nad neid andmeid omavahel jagada ja mõne korra küsimata jätta. Eesti suuremad pangad otsustasid seda katsetada ning lõid käed Taavi Tamkivi tehnoloogiaettevõttega Salv, et selline andmevahetus püsti panna.

Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.