Kaimar Karu IT-probleemidest: Eesti digitiiger langes mitmesse lõksu korraga

Aastal 2020 sarnanes pea kõigi inimeste igapäevaelu eluga alustavas start-up´is – palju on teadmatust ja ebakindlust, piir töö- ja pereelu vahel on hägustunud ning tuleb valmis olla pivotima ehk käigu pealt kiireid muutusi tegema ja suunda muutma.

Hiljuti konverentsil Äriplaan esinenud iduettevõtja ja investori Rain Rannu sõnul ei saa riik edukaid ettevõtteid tekitada, küll aga luua või piirata nende tekkeks vajalikku keskkonda.

1849. aasta California kullapalavik tegi küll osa kullaotsijaid jõukaks, kuid see-eest kindla edu saavutasid mitmed labidate ja teksapükste müüjad. Neist tuntum Levi Strauss. Sama kehtib ka idusektoris – kullaotsijate ehk start-up´ide võidukäigust ja peakorterite Eestisse toomisest võidaks nii finants- ja õigussektor kohvikupidajateni välja, leiab Thorgate Grupi juht Raido Pikkar.

Kui pangad kümnendat korda küsivad, kas klient on ikka mõne poliitikuga seotud, siis tegelikult võiksid nad neid andmeid omavahel jagada ja mõne korra küsimata jätta. Eesti suuremad pangad otsustasid seda katsetada ning lõid käed Taavi Tamkivi tehnoloogiaettevõttega Salv, et selline andmevahetus püsti panna.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituut kuulutab välja tasuta neljakuulise koolitusprogrammi nooremarendajatele, kes soovivad arendada oskusi ja jõuda vanemarendaja tasemele. Programm on suunatud 200 osalejale üle Eesti ning toetab eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digipööret.