Eeskätt just tarkvaraettevõtetel tuleb kaardistada tehisintellekti loodud sisu kasutamisega seotud riskid ning oluline on teadvustada ka võimalikke tagajärgi.

- Andmevargast juturobot võib tuua ettevõttele hiigeltrahvi, hoiatavad Raski advokaadid (pilt on illustratiivne).
- Foto: Pexels
Tehisintellektil põhinevaid programme, näiteks jutu- ja tõlkeroboteid, on ettevõtetes võetud kasutusele valdavalt heas usus, kuid reeglite puudumine võib kalliks maksma minna, hoiatasid
Äripäevas advokaadibüroo Rask vandeadvokaat Timo Kullerkupp ning advokaat Ken Kaarel Gross.
Tehisintellekti kasutamisega kaasnevad nende sõnul isikuandmete ja ärisaladuse töötlemisega seotud riskid, sageli on mängus ka tundlikud kliendiandmed, samuti võidakse tõlke- või juturobotit kasutades edastada ärilist teavet, mille suhtes kehtivad ranged piirangud.
"Ärisaladuse avaldamise puhul sisulist kahjusumma piirangut ei ole – vastavalt olukorrale võib rääkida miljonitest või miljarditest eurodest. Kui aga tegu kvalifitseerub ka kuriteoks, siis võib andmete avaldaja minna ka paariks aastaks vangi ning juriidiline isik saada lisaks kahju hüvitamise kohustusele ka kuni 16 miljonit eurot trahvi," selgitasid advokaadid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt Äripäevast:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.