Tehisintellektil põhinevaid programme, näiteks jutu- ja tõlkeroboteid, on ettevõtetes võetud kasutusele valdavalt heas usus, kuid reeglite puudumine võib kalliks maksma minna, hoiatasid Äripäevas advokaadibüroo Rask vandeadvokaat Timo Kullerkupp ning advokaat Ken Kaarel Gross.
Tehisintellekti kasutamisega kaasnevad nende sõnul isikuandmete ja ärisaladuse töötlemisega seotud riskid, sageli on mängus ka tundlikud kliendiandmed, samuti võidakse tõlke- või juturobotit kasutades edastada ärilist teavet, mille suhtes kehtivad ranged piirangud.
"Ärisaladuse avaldamise puhul sisulist kahjusumma piirangut ei ole – vastavalt olukorrale võib rääkida miljonitest või miljarditest eurodest. Kui aga tegu kvalifitseerub ka kuriteoks, siis võib andmete avaldaja minna ka paariks aastaks vangi ning juriidiline isik saada lisaks kahju hüvitamise kohustusele ka kuni 16 miljonit eurot trahvi," selgitasid advokaadid.
Loe pikemalt Äripäevast:
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele