Kuidas privaatsuskaitse tehnoloogiad saaks lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest.
Seotud lood
Statistikaamet asub uurima, kuidas andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada.
Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab õiguslikud alused, mille korral loetakse isikuandmete töötlemine seaduslikuks. Üheks nendest on õigustatud huvi.
Aastal 2016 vastu võetud isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR (inglise keeles General Data Protection Regulation) on Euroopa Liidu määrus, mis annab õigusliku raami isikuandmete kaitse normidele ehk antakse juhised, kuidas töödelda isikuandmeid Euroopa Liidus ja teatud juhtudel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele