Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga
Eestis ülevõetav küberturvalisuse direktiiv sunnib end küberohtude eest kaitsma tuhandeid ettevõtteid ja asutusi, kuid kaasnevad trahvid panevad nii mõnegi väiksema tegija judisema.
Justiitsminister Liisa Pakosta alluvuses ametnikud kontrollisid kahe advokaadibürooga üle, et direktiivi ülevõtmisega ei kaasneks ülemäära nõudeid, kuid hiigeltrahvide vastu ei saa nemadki.
Foto: Liis Treimann
Ühed, kes peavad seadusemuudatuse tagajärjel trahviähvardusel oma kübermajapidamise korda tegema, on näiteks perearstid. Haldustrahvide maksumäärad on seejuures soolased: elutähtsatel asutustel on maksimaalne trahv kümme miljonit eurot (või 2% üleilmsest käibest) ja lihtsalt “olulistel asutustel” kuni seitse miljonit.
Eesti püüab taas olla üliagar euroliidu õiguse ülevõtja ning kehtestada uue küberturvalisuse seadusega ühesugused kohustused nii lumelükkajale kui energiaettevõttele, teatas infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL).
Tänasel riigikogu täiskogu istungil läbis esimese lugemise ELi küberturvalisuse direktiivi ülevõtmist puudutav eelnõu, mis seab tuhandetele Eesti ettevõtetele ja asutustele ranged küberturvalisuse nõuded.
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituut kuulutab välja tasuta neljakuulise koolitusprogrammi nooremarendajatele, kes soovivad arendada oskusi ja jõuda vanemarendaja tasemele. Programm on suunatud 200 osalejale üle Eesti ning toetab eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digipööret.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.