Eile Tallinnas kolmandat aastat järjest konverentsi formaadis kogunenud AI entusiastid ja juhid jagasid kogemusi ning visioone tehisaru rakendamisest.

- AI entusiastid ja praktikud kogunesid kolmandat korda Tallinnas Olümpia hotellis.
- Foto: Raul Mee
Kõlama jäi, et tehisintellekt on jõudnud Eesti ettevõtetes-asutustes katsetamisest strateegilise kasutuseni, mis aga tekitab hulgaliselt küsimusi: kuidas teha õigeid valikuid, mõõta AI rakenduste väärtust, võimestada tiimi jne.
Teisisõnu pakkus
AI praktikute aastakonverents Eesti kontekstis ja päris kogemuste põhjal tööriistakasti neile, kellelt oodatakse AI rakendamisel tulemusi.
Esinesid
Ivo Suursoo, Karl Kristjan Puusepp,
Ardo Reinsalu,
Priit Kallas,
Margus Vaino,
Kirke Maar,
Eneli Eljand,
Urmo Keskel,
Gerlyn Tiigemäe,
Marju Sokman,
Märt Ridala,
Risto Hübner,
Robert Säinas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millega jäid aga üritusel osalejad enim rahule? Valik tagasisidest:
“Teemade aktuaalsusega ja esitlustega. Hästi valitud esinejad ja loogiliselt ning struktuurselt üles ehitatud päevakava”
“Väga positiivne, et vaatamata erinevatele teemadele olid esinejad ühtlaselt tugevad”
“Sain uut infot viimase aja suundade ja statistika osas, samuti üldiseid suuniseid oma organisatsioonis AI juurutamise strateegia jaoks”
“Arusaam, et kõigil on segadus TI arengu tõttu ja me pole ainukesed“
Fotod: Raul Mee ja
Marko Mumm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.