Eestis puudub terviklik riiklik süsteem vanemaealiste digioskuste toetamiseks, kinnitas võrdõigusvolinik värskes aastaraamatus.

- Christian Veske on 2023. aastast soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
- Foto: Wikipedia
“Digiriik ei tohi tähendada seda, et osa inimesi jääb lihtsalt süsteemist välja. Tehisaru kasutuselevõtt pakub mitmeid võimalusi, kuid peame olema teadlikud ka riskidest – nii sellest, et kui asendame inimesed tehisaruga, jäävad paljud väiksema digipädevusega inimesed kõrvale, kui ka sellest, et tehisaru ise võib inimesi diskrimineerida,” kommenteeris võrdõigusvolinik Christian Veske.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Leedu alustavad 24kuulist ühisprojekti, mis keskendub võrdõiguslikkusele tehisaru kasutamisel, selle ühe tulemusena valmib tööriistakast ka arendajaile.
Riigiasutused kasutavad teenuste osutamiseks ja andmetöötluseks üha enam tehisintellekti ja algoritmilisi süsteeme, mis vajavad diskrimineerimisriskide vastu tugevamat kaitset.
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.