Taavi Kotka kritiseerib vähest innovatsiooni avalikes e-teenustes

IKT aastakonverentsil Eesti digiühiskonna kujunemisest ja väljakutsetest rääkinud ettevõtja Taavi Kotka rõhutas, et meie edu ei seisne üksnes e-riigis, vaid erasektori ja avaliku sektori koostöös kujunenud digiühiskonnas.

Kotka hinnangul sündis areng vajadusest muuta väikeriigi toimimine efektiivsemaks, asendades osa inimtööst tehnoloogiaga. Tehnoloogiliselt pole Eesti lahendused ainulaadsed, vaid sarnanevad suurte rahvusvaheliste ettevõtete süsteemidega. Samas tõi Kotka esile, et paljud riigid pole siiani suutnud samu põhimõtteid rakendada. "Eesti ei teinud mitte midagi erilist, me lasime lihtsalt inseneridel ehitada süsteemi," ütles ta.

Hariduse ja maksukorralduse edu seostas Kotka samuti tehnoloogia rolliga, mis võimaldab paremat info liikumist ja suuremat efektiivsust. Ta tõi näiteks e-kooli ja maksusüsteemi, kus Eesti on rahvusvaheliselt esirinnas. Samas kritiseeris Taavi Kotka viimaste aastate vähest innovatsiooni avalikes e-teenustes. Ta leidis, et suured läbimurded võtavad aega, tuues näiteks ID-kaardi ja e-residentsuse, mille mõju avaldub alles aastate pärast. E-residentsuse puhul rõhutas üks selle käimalükkajaid, et projekt on hakanud lõpuks tulemusi andma, kuid arengut on pidurdanud aeglane ja ebamugav protsess.

Ettekande lõpus kritiseeris Taavi Kotka avaliku sektori motivatsioonisüsteemi, pidades peamiseks takistuseks vähest tulemustasu ja kadedust. Ta leidis, et paljusid ühiskondlikke probleeme oleks võimalik lahendada rahaliste stiimulite abil.

"Peamine takistus on avalik sektor. Ja peamine probleem on kadedus. Sest kõik ei saa, saavad need, kes on selle projekti liikmed ja need, kes ei ole, jäävad ilma ja see on peamine probleem," märkis ta. Samas eraettevõttes ei olda kadedad, sest kui mõni müügimees teeb head tööd, saab ta selle eest ka boonuse. "Me ei ole kadedad, tegigi megatööd, pidigi saama, see oli osa tema paketist, see on normaalne, see on äri osa," rääkis Kotka.

Kokkuvõttes kutsus Taavi Kotka üles julgemalt katsetama ja kasutama Eesti senist edu uute, ambitsioonikamate lahenduste loomiseks.

Foto: Marko Mumm