Tuleviku liha tuleb eestlaste abiga laborist
Sel korral tuleb rohetehnoloogia saates jutuks tehisliha, haavaravi ja kõik muu, mida saab teha nanokiududest.
Kui suur osa maailma lihatarbimisest tuleb prognooside järgi juba lähikümnenditel laboritest, siis kuidas see kõik keskkonda aitab ja mil viisil on võimalik, et eestlased oskavad selleks kõigeks vajalikke nanokiude sada korda odavamalt teha? Sellest räägivad saates iduettevõtte Gelatex kaasasutajad Mari-Ann Meigo-Fonseca ja Märt-Erik Martens.
Seotud lood
Laboriliha tootmisesse investeeritakse miljardeid, sektor kasvab mühinal. Suurim edasiminek valkonnas on tehnoloogia odavnemine, et lõpptoote hind saaks konkureerivaks loomse lihaga, kirjutab trendist idufirma Gelatex kaasasutaja Märt-Erik Martens vastuseks foundME küsitlusele.
2021. aasta on rohetehnoloogia sektorile olnud monumentaalne juba ainuüksi investeeringute mahu poolest ja sellel buumil ei paista lõppu, rääkisid valdkonna eestvedajad ja investorid saates "Cleantech".
Eesti materjalitehnoloogia startup Gelatex, mis loob maailmas unikaalset nanokiudu, mis võimaldab seni ülikallist tehisliha toota suurtes mahtudes ja taskukohase hinnaga kaasas investoritelt 1,2 miljonit eurot.
Selgusid Baltimaade jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni konkursi finalistid – Eesti ettevõtted ja idufirmad saavutasid häid tulemusi mitmes kategoorias. Idufirmade kategoorias pääsesid kolme finalisti hulka kaks Eesti ettevõtet.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele